Kaubamaja kliendileht juuni 2023 - lk. 24 *

KESKKOND Aplaus Eestis tehtule ja mõned unistused Headeks linnaruumi näideteks Eestis peavad nii Pere kui ka Grišakov Kuressaare keskväljakut, kus autode piirkiirus on 10 km/h. Lihtsate võtetega on loodud õueala, mis toob inimesed südalinna purskkaevu ümber jalutama ja aega veetma. Mõlemad kiidavad ka Tartu Autovabaduse puiesteed, mis tõestas, et inimesed tulevad kohale, veedavad aega ja nii saabki tänavast sihtkoht. Hea sõna kostab ka Põhjala ja Tellis­ kivi kvartalite kohta Tallinnas. Südalinnas ­Rotermanni kvartalis asuv Peter Boeijkensi lillepood Fleur Royale on samuti hea eeskuju, kuidas ahvatlevad lilleletid ja taimed poe ees panevad inimesi peatuma ja spontaanselt lilli ostma. Kristi Grišakov sõnab, et linnaruum tuleb anda inimestele. „Hoonete fassaadid on hea võimalus köita tänaval jalgsi ja rattaga liikujaid, et tekiks isu peatuda, spontaanselt sisse astuda. Hea keskkonna loovad paraja suurusega hooned, turvalised liikumisvõimalused, skulptuurid, kohvikud, rohelus, lillekastid või konteiner­ haljastus,“ loetleb urbanist nauditava südalinna võimalusi. Tema sõnul oleks Tallinnas rohkem potentsiaali Kaubamaja kõrval asuval Rävala puiestee rohealal, kus katsetati möödunud suvel samuti autovabadust linna­ festivali „Tulevik on täna/v“ ajal. „Oluline on tuua kokku keskkond, selle ruumilised võimalused ja inimesed. Me otsime melu, vaateaknaid, kohvi, saiakest, midagi ­vaadata,“ jutustab linnade uurija. Pere sõnab, et kui Tallinna peatänav teoks saab, siis tõstab see Kaubamaja ja kõikide peatänava ümbruse äride käivet, kinnisvara väärtust, poodide külastatavust. 24 ÜLD Inimesed on rohkem liikvel ka märtsihommikutel ja novembri pärastlõunal. „Ma loodan, et Tallinna pea­ tänava projekt saab ühel hetkel teoks, sellest võidaks nii linlased kui ka kohalikud ärid, sest inimesi oleks tänaval rohkem,“ toetab Grišakov seda mõtet. Nordhavni linnaosas Kopenhaagenis on ühendatud omavahel keskkonnasäästlik elustiil ja mõnus elukeskkond. Kuidas teha inimsõbralikku südalinna? Linnaruumi asjatundjad rõhutavad, et oluline on ohjata soojussaari, tagada kesklinnas kuumalaine ajal meeldiv temperatuur ja võimalus varju leida. Meie tervis peaks olema linnaelu arendamise prioriteet. Näiteks tulvavee ärajuhtimiseks saab rajada ka stiilseid imbtiike nagu Taanis. Pere sõnul on hea linnasüda selline, mis on planeeritud 8-80 põhimõttel ehk ohutu 8-aastasele ja läbitav 80-aastasele. Istumisvõimalus iga 50-100 meetri järel on vanemaealistele väga oluline. „Kesklinna on vaja rohelust, istutada palju puid. See aitab kuumasaarte vastu – suvel vajame loomulikku jahutust. Roheluse suurendamisega saame kaks asja korraga ehk inimesed tänavatele ja südalinna kliima paremaks. Üks asi on roheluse nägemine, teine asi on selle kogemine koduteel, tervisejooksu tehes, lõunapausi ajal, rohekoridori mööda randa jalutades,“ on Pere veendunud. Grišakov julgustab olema muutustele avatud: „Ajutised galeriid, tööruumid ringmajandusega tegelemiseks, näiteks võimalus õppida ostetud asju parandama – sellised asjad hoiavad inimesi linnas ka tööpäeva lõppedes. Inimesed on uudishimulikud ning kui kusagil muutus tehakse, siis kõik hea meelega proovivad ja vaatavad.“ hooaeg | suvi 2023