Kaubamaja kliendileht juuni 2023 - lk. 23 *

KESKKOND Mis teeb südalinna ligitõmbavaks? • nn külatunne: hubased tänavad, mis kutsuvad peatuma, jalutama • melu, mis on ilus ja turvaline • äride avamine tänavale, näiteks lillede, lettide, kohvikuterrassidega • rohekoridorid, mida mööda saab igas suunas koju jalutada või rattaga sõita • pargid, kus puu all murul istuda • konteiner- ja vertikaalhaljastus, lillekastid • toidu kasvatamine linnas, näiteks katusel • müra vähendamine • rahulik liikumine Norra Djurgårdsstadeni linnaosa Stockholmi endises sadama- ja tööstuspiirkonnas. katusel) katsetatud mesilaste pidamist. See aitab säilitada meie ökosüsteemi ja pakub boonusena linnamett. Mõnusat äraolemist pakuvad Grišakovi sõnul ka näiteks Barcelona ja Helsingi tänavad. Stockholmis ja Kopenhaagenis jäävad inimesed pärast tööd linna peale Pere toob näiteid teistest põhjamaadest, kus uusarendustesse on tõmbefaktor sisse programmeeritud. Tiheasustus ja tegevusvõimalused panevad inimesed linnas aega veetma, soodustavad sotsiaalsust ja sõbralikkust. „Kes peatub lillepoes, kes otsustab kohvikus enne koju­ minekut veel ühe kohvi võtta, kes kohtab tänaval kolleegi või naabrit. Lahkud kontorist ja lähed sealsamas lähedal trenni, poodi, kohvikusse, jalutad või sõidad rattaga. Ja kohtad tuttavaid nägusid!“ lisab ta. Hea eeskujuna toob linnastrateeg välja uuendatud Norra Djurgårdsstadeni linnaosa Stockholmi endises sadama- ja tööstuspiirkonnas, kus juba projekteerimisel mõeldi, kuidas tagada puhas õhk, rohealad ja tervislik eluviis. Arvestatud on kliimamuutuste ja rohepöörde ettepanekutega ning tulemuseks on jätkusuutlik ja inimsõbralik linnaosa. Näiteks kortermajade katustel on päikesepaneelid ja muruterrassid, iga võimalik ruutmeeter majade vahel on roheluse all. Parkimiskoht on sealjuures vaid 40% korteritest, see viib hinna alla ja tagab tänavaruumi muu elu jaoks. hooaeg | suvi 2023 Teise näite toob Pere Nordhavni linnaosast Kopenhaagenis. See on ehitatud tarkadele küttesüsteemidele ning toetab Taani eesmärki olla 2025. aastaks süsiniku­ neutraalne. Linnaosa elekter, küte, energiatõhusad majad ning elektril põhinev transport kaetakse suuremas osas taastuvatest allikatest pärit energiaga. Ja kuna põhjamaades on talisuplus populaarne, on nii Stockholmis kui ka Kopenhaagenis jäetud võimalus end merre kasta. „Olin seal viimati märtsis ja nägin inimesi suplemas,“ räägib Pere. Pariisi bulvaritel keeb elu. ÜLD 23