Hea klient
Guido Kangur
tutvustab Peipsimaad
muusika ja looduse kaudu
Palavalt armastatud näitleja korraldas juuli lõpus kauni
Peipsi veerel, täpsemalt Rannapungerjal juba 13. korda
Tuletorni kontserti. Sündmusega annab Guido Kangur
enda sõnul ja talle omasel tagasihoidlikul viisil „tagasi“
kodukandile. Nimelt on Kangur suurema osa oma
lapsepõlvest veetnud Lemmaku külas, käinud koolis aga
Jõhvis. Kangur peabki just Peipsimaad ja peamiselt selle
Ida-Virumaa-poolset osa oma kodupaigaks.
„O
TEKST: Martin Hanson FOTO: Sven Tupits
lin laps, kui osteti kodu Lemmaku külas, otse
jõe kaldal. Minu jaoks on siit hakanud pihta
väga paljud olulised asjad ja tegevused. Minu
kadunud isa oli näiteks kirglik jahimees ja kolas
läbi kõik sealsed metsad. Ka mina olen lapsena nendes metsades palju ringi uidanud. Kuigi mina ei ole jahimees – selle sõna
klassikalises mõttes –, siis jahil käin ma ikka, veretul jahil. Huvi
loodusfotograafia vastu on tulnud just nendest metsadest ja
nüüd käin ma fotosid metsas püüdmas koos pojaga. Selleaastasel veretul jahil, mis toimus just nimelt Ida-Virumaal, nägime
palju erinevaid loomi, karugi nägime,“ räägib näitleja.
Läbi Tuletorni kontsertide on aastate jooksul leidnud paljud
tee Peipsimaale, Kanguri enda sõbrad on avastanud, kui kauni ja
looduslikult mitmekesise paigaga on tegemist. Näitlejale kangastub alati sellest kohast mõeldes silme ette romantiline kalapüük,
väikesed paadid jõel. „Mulle on see kant siin armas ja ma väga
ootan alati siia pääsemist. Meil on selle paigaga ka kaks igipõlist
traditsiooni, mis tähendab, et alati koguneme mina ja mu vend
oma peredega jõuludeks ning jaanipäevaks siia. Kuigi mu isa on
meie hulgast juba lahkunud, siis ema ootab alati siin ees. Just
pidasime näiteks ema 90 aasta juubelit,“ lisab Kangur.
Kordumatu loodus
Just loodus on see, mida Kangur peab Peipsimaa kõige põhilisemaks „müügiartikliks“. Nii nimetab näitleja järjest paiku,
mida peaks igal juhul Ida-Virumaale sattudes külastama: näiteks Peipsi luited, Alutaguse metsad, kohalikud rabad ja matkarajad, Kuremäe klooster, vanausuliste pühapaigad, Vaivara
Sinimäed, Lüganuse ja nii edasi. Kangur ütleb, et ka Tuletorni
kontsertide ajal pakub ta muusikahuvilistele seda, mis temale
oluline – nii viis näitleja viimase kontserdi ajal RMKga koostöös inimesi Kotka matkarajale seiklema.
„Paiku, mida külastada, on väga palju. Üks viis, kuidas Peipsit lähemalt tundma õppida, on sõita järve kallas läbi ratastega.
88
HETK
RMK on hoolitsenud, et oleksid head kohad ka telkimiseks. Nii
näeb seda piirkonda teistmoodi ja ka rohkem. Nii võib sõita
Kurtna ja Jõuga järvede juurde, viimase juures paiknevad ka
suured aherainemäed. Armas väike koht on ka Mustvee. Paar
nädalat tagasi käisin kolamas Tudu järve ääres, seal viib laudtee järveni. Suurepärane viis jälle kodumaist loodust näha,“
selgitab Kangur.
Unustamatu Peipsi rääbis
Metsik Ida, nagu Peipsimaad veel tuntakse, pakub lisaks loodusele ka maitseelamusi. Kogu Peipsimaa veerel on aegadest
aegadesse kasvatatud paljusid vajalikke ande – sibulast kurkideni –, lisaks püütud Peipsist kõiksugust kala. Kangur nimetab
kohalikuks delikatessiks Peipsi rääbist, kas siis soolatuna või
suitsutatuna.
„Kuigi ma pole mingi gurmaan, siis isegi mina saan aru, et
rääbis on üks hõrk ja imelise maitsega kala. Ma ka ise soolan
ja suitsutan rääbist igal aastal. Ainus mure on selle kalaga, et
kvoodid püütakse väga kiiresti täis. Kui kellelgi juhtub olema
õnne seda kala siitkandist leida, siis ärge kunagi jätke võimalust kasutamata. Samas kui saab lauale panna ka värskeid
ahvenaid või jõest püütud haugi, siis on pidu ikka korralik,“
selgitab Kangur.
Kui aga vaja muud toidukraami, siis on ka Kanguri valikuks
Peipsimaal Coop. „Ema juurde tulles on koos temaga peaaegu alati esimene sõit poodi. Lisaks sellele on meil Coopiga ka
töösuhe, kuna nad võtsid meie kontsertide reklaamid oma
poodides infotahvlitele. Coop on siinkandis tihti ka kogukonna
keskuse eest,“ mainib näitleja.
Kuigi nii Sõru Jazzi kui ka Tuletorni kontserdid on selleks
aastaks peetud, siis saab sügisest taas minna Tallinnas asuvasse Jazziklubisse. Kangurit saab aga juba sügisesel Draamateatri
hooajal näha Yasmina Reza näidendi „Kunst“ lavastuses, mille
esietendus toimus augustis Viinistul.