Toitumine Mida õhtul süüa? Kui see on kõigile teada, et hommikusöök on päeva kõige olulisem toidukord, siis õhtusöögi vajalikkuse üle peetakse debatte siiani. Lisaks on selle söögikorraga seotud väga palju müüte. Kas ja mida õhtusöögiks süüa, selgitab toitumisnõustaja Teele Teder. FOTO: Shutterstock O htusöögi reeglid on teistest söögikordadest pisut erinevad. Õhtusöögiks vajame vähem süsivesikuid ja energiat kui teistel söögikordadel. Põhjus on lihtne – meie keha lihtsalt ei jõua ajaliselt ega füüsiliselt seda kõike ära kulutada ja võib üleliigse lihtsalt rasvana organismi talletada. See aga ei tähenda, et õhtusöök peaks olema süsivesikutest vaba. Õhtusöök on päris palju seotud meie unekvaliteediga. Unehormooni melatoniini tootmiseks vajab keha amoniohapet trüptofaani, mille ajju pääsemiseks vajab keha õhtul liitsüsivesikuid. Seetõttu ongi õhtul head köögiviljad, kaunviljad, väheses koguses täisteratooted ja valgud. Vitamiinidest ja mineraalidest on melatoniini tootmiseks olulised B-grupi vitamiinid, magneesium ja tsink. On kindlaks tehtud, et organismi melatoniinitaset tõstavad tõhusalt köögiviljad. Neil, kes tarbivad rohkem köögivilju, on melatoniininäitajad kõrgemad. Seega sobiks õhtusöögiks ideaalselt näiteks ükskõik milline supp, ahjuvorm, omlett või miks mitte vokiroog. Trüptofaani on vaja Mainitud trüptofaan aga on asendamatu aminohape, mida inimese keha ise ei sünteesi, seda saame vaid toiduga. 46 HETK Parimad trüptofaaniallikad on pähklid (eriti India pähklid), oad, seemned (päevalille- ja seesamiseemned, amarant, kinoa, kaer, hirss ja ka nisuterad) ning loomsed valgud ja seened. Toidus leiduv trüptofaan muudetakse vastava ensüümi abil 5-hüdroksütrüptofaaniks (5-HTP-ks) ja see omakorda vitamiin B6 osalusel serotoniiniks. Serotoniinist ehk õnnehormoonist aga toodab organism melatoniini. Kaitsevõime vähenemine Kui hakata õhtul süsivesikuid vältima, võivad sellel olla kahjulikud tagajärjed. Kui organismis tekib süsivesikute puudus, siis võib keha hakata glükoosi sünteesima kehavalkudest ja see toob kaasa organismi kaitsevõime alanemise. Seetõttu peaks süsivesikuid tarbima siiski igal toidukorral, kuid kindlasti tuleb nende kogusega piiri pidada ning teha võimalikult tervislikud valikud. Kindlasti võib süüa ka pärast kella kuut õhtul. Lihtsalt õhtusöögi ja magamamineku vahele võiks jääda vähemalt kolm tundi, sest täis kõht takistab head und. Kui me ei saa ennast korralikult välja puhata, kipume järgmisel päeval üle sööma ja eriti kipub isutama just ebatervislike süsivesikute ning Kas rahvatarkused toimivad ehk HEA UNE RETSEPT Mõnest lisaampsust enne magamaminekut võib ka kasu olla. Tegemist peab aga olema joogi või söögiga, mis seedub kiiresti ja mille kogus on pigem pisike. Mõnikord soovitatakse magama jäämise soodustamiseks juua piima. Selgub, et põhjusega. Ka piim sisaldab melatoniini. Tihti soovitatakse magama minnes juua piima just meega. Ka sellel on oma tõetera sees, sest süsivesikute tarvitamine koos trüptofaani sisaldavate toiduainetega (trüptofaani leidub ka piimas) muudab selle aminohappe ajule paremini kättesaadavaks. Süsivesikuterikas toit, näiteks mesi, tagab trüptofaanile parema ligipääsu ajju ja aitab seeläbi seal melatoniini toota. Lisaks võivad und soodustada üksikud puuviljad, nagu hapud kirsid ja kiivid. Neis mõlemas leidub nii trüptofaani, serotoniini kui ka melatoniini. On leitud, et kui süüa tund aega enne magamaminekut kaks kiivit, siis see parandab une pikkust ja selle efektiivsust. rämpstoidu järele. Lisaks võib toit jääda niimoodi seedimata, sest une ajal meie seedimine aeglustub tunduvalt. Toit võib meie sees lausa pahaks minna, tekitades seedehäireid ja liigseid mürgiseid ühendeid.

Coop kliendileht 7.09 - 30.11.2022 - ENAM EI KEHTI - lk. 46 *

* Kehtiv kõikides Coop kauplustes.

Muud kaupluse Coop kliendilehed