Coop kliendileht 7.09 - 30.11.2022 - ENAM EI KEHTI - lk. 40 *

thumbnail - Coop kliendileht - 07.09.2022 - 30.11.2022.
40 / 81

* Kehtiv kõikides Coop kauplustes.

Näita rohkem
 
Keskkond Eelista kohalikku toitu - see on meile omane ja ka keskkonnale kergem Lapsest saati on meile sisendatud, et kohalik toit on alati parim, kohalik toit on alati värskem ja ka väiksema jalajäljega loodusele. Kohaliku toidu väärtuses ei kahtle vist keegi, kuid selleks, et meie kliimas ellu jääda, on vaja tuua toidukraami paraku ka kaugemalt. Küsimegi keskkonnaeksperdilt, millist toitu võib ilma loodust kahjustamata süüa. TEKST: Martin Hanson FOTO: Argo Ingver „K eeruline küsimus, millel on äärmiselt palju tahke, ja kuigi inimesed seda sooviksid, siis ühtset ja ainuõiget vastust sellele pole võimalik anda. Enamasti on kohalik kindlasti parem ja keskkonnasäästlikum, kuid mitte alati,“ räägib CIVVITA jätkusuutlikkuse meeskonna juht, keskkonnaekspert Sirli Pehme. Uurime siis järele, mis toiduainete jalajälge põhjustab. Alustaks aga ikkagi algusest: kas on mingi reegel, mille järgi hinnata, milline toidukaup on keskkonnale parem, milline aga halvem? Üldreegel võiks olla tõesti, et parim on loodusele kohalik, mahe ja hooajaline toidukaup. Mis aga võiks olla kindlasti keskkonnale parem, oleks see, kui me sööksime vähem liha – eestlane sööb liha ikka väga suurtes kogustes. Kui saame liha söömist vähendada, tähendab – saame ka liha kasvatamist vähendada, mis on iseenesest võit keskkonnale. Samas kui rääkida lihast, siis meie enda kohalikul rohumaaveisel või lambal on pigem positiivne mõju loodusele, kuna nad on 40 HETK osa elurikkuse laienemisest looduses. Kui on soov liha süüa, siis eelistada kohalikel rohumaadel kasvanud loomade liha. Kuid ka siin ei saa mööda sellest, et sellel on oma hind loodusele, tasuta ei saa me midagi. Rohelise jalajälje osas tuleb mängu ka see, mis on ühe ühiku tootmise hind, kas toodetakse suuri koguseid tööstuslikult või väiksemaid koguseid mahedalt. Vahel on mahetootmine keskkonnale parem, mõnel korral aga tööstuslik ehk suurtootmine. Kõik sõltub sellest, kuidas toitu kasvatatakse. Näitena saab tuua siin teravilja ja ka juurviljad. Mis on ehk mahetootmise puhul parem, on see, et aina laiemalt võetakse taas kasutusele vanu sorte ja laiendatakse meie toidulauda. Kindlasti ei soovi ma neid kahte tootmisviisi vastandada, mõlemaid on vaja, kuid mõlemaid saab ka parendada. Vaadata tuleb kogu paketti, kogu mõjude pundart – tootmine, korjamine, pakendamine, transport ja nii edasi. Tahaks aga pöörata tähelepanu ühele teemale, mida tihti ehk keskkonnamõjuna ei taheta arvesse võtta. See on toidu raiskamine. Kui raiskame seda, mida loodus meile kasvatab, siis on see suurim Põuakahjustusega suvinisu

Muud kaupluse Coop kliendilehed

Viimased kliendilehed