Orhideed
Orhideede suurest suguseltsist peaks igaüks
leidma just oma aknalauale sobiva taime.
Orhidee –
habras, kuid visa
Aastaid on õitsvatest taimedest toalillekaubanduse edetabeleis liidrina
trooninud aastavahetuse paiku massina müüdav jõulutäht, kuid talle
astub hoogsalt kandadele orhidee ja seda „jõuku“ juhib kuuking.
TEKST: Jaan Mettik FOTOD: Shutterstock
T
egelikult pole ka ime, sest orhideeliike on looduses enam
kui 28 000. Täpset numbrit ei
tea keegi, sest siiani möllavad
botaanikud-süstemaatikud juba tuntud
liikide täpse kuuluvusega ja pidevalt leitakse loodusest uusi. Kui liidame looduslikele liikidele enam kui 100 000 aretatud
sorti ja hübriidi, pole võimalik, et huviline
ei leiaks just talle sobiva välimuse ja kasvatuskeerukusega orhideed.
hanõuded: otsese päikese pelguse ja armastuse pidevalt parasniiske (kuid mitte
liiga märja) kasvusubstraadi vastu.
Tsümbiidium (Cymbidium) on tuntud
ehk peamiselt lõikelillena ja tal on raskelt
kasvatatava taime maine. Suureõieliste
Ootamatu mitmekesisus
Troopilisest Aasiast pärit kuuking (Phalaenopsis) on kõige tavalisem toaorhidee,
sageli on üldtermin „orhidee“ saanudki
kuukinga sünonüümiks. Samas on kuukinga populaarsus põhjendatud: tegu on
toatingimustesse igati sobiva orhideega,
mis võib hea hoolitsuse korral õitseda peaaegu kogu aasta.
Ometi pole kuuking ainus meie lillelettide orhidee. Poest leiab ka väärisdendroobiumi (Dendrobium nobile) sorte, mis
meenutavad täisõitsengus tõelisi õietorne
ja on vastupandamatud. Ometi pole nad
toatingimustes nii vähenõudlikud ja õitsevad korra aastas.
Ülipõnevate õitega veenuseking (Paphiopedilum) meenutab veidi meie kuldkinga
ja on loomultki metstaim. Looduslikust
kasvukohast on ta kaasa toonud kasvuko26
HETK
Täisõitsengus dendroobiumid on tõelised
õietornid.
sortide-hübriidide puhul võib see isegi
õige olla, kuid tänapäeval on aretatud ka
rida väiksemaõielisi, mis saavad kenasti
toataimena hakkama. Tsümbiidiumit
koju tuues arvesta, et tegu on üsna kopsakaks kasvava taimega.
Vandast (Vanda) lihtsalt pole võimalik
mööda vaadata. Ometi võiks selle uhke ja
hinnalise orhidee jätta edasijõudnud kasvatajale. Esimeseks orhideeks on ta ehk
liiga pretensioonikas.
Omaette seltskonna moodustavad
orhideeperekondade vahelised hübriidid.
Neid kutsutakse sageli kaubalise nimetusega Cambria, kuid teaduse silmis kannavad nad täiesti hääldamatuid ladinakeelseid nimetusi: Burregeara, Degarmoara,
Aliceara, Vuylstekeara, Oncostelopsis jne.
Nende õite ilu ja vormirikkus on peaaegu ületamatu ning nemadki peavad õige
hoolduse korral kodus kenasti vastu.
Lihtne keeruline hooldus
Villtäi on ohtlik ja raskesti tõrjutav kahjur.
Hooldusnippe jagades keskenduks kõige
levinumale – kuukingale.
Leia taimele valge, kuid otsese päikese eest varjatud kasvukoht. Talle sobib
tavaline, paarikümnekraadine toatemperatuur ja kuigi kuuking armastab
suurt õhuniiskust, saab ta kenasti hakkama tavalises kuivavõitu toaõhus.
Keerukaim on ehk kastmine – nii vähe
