Kohalik elu
Haapsalu
Põhjamaade Veneetsia
Just eeskätt suvel puhkab Lääne-Eestis
õide veel üks kuurort. See on Haapsalu,
või nagu teda hellitavalt kutsutakse –
Põhjamaade Veneetsia. Tahtmata kellelgi
judinaid üle selja jooksma panna, siis
just seal elab Eesti kuulsaim kummitus
Valge Daam, kes on end sisse seadnud
kohalikku piiskopilinnusesse. Parim viis
tema looga tutvumiseks on muidugi üks
Haapsalu suve tähtsamaid sündmusi,
Valge Daami aeg. Nimelt muutub augusti
täiskuule kõige lähemal oleval nädalalõpul Haapsalu vanalinn sumisevaks
laadaplatsiks, mida saadab hommikust
õhtuni kestev kirev kultuuriprogramm.
Pimeduse saabudes mängitakse piiskopilinnuses Valge Daami vabaõhuetendusi. Põnevaid suvesündmusi jagub
kuurortlinna teisigi – olgu legendaarne
bluusifestival Augustibluus, Haapsalu
vanamuusikafestival, Baltimaade suurim
Ameerika autode näitus American
Beauty Car Show või aasta kõige romantilisem õhtu, kui Itaalia muusika festival
toob Haapsallu koju kätte mitmed saapamaa muusika suurkujud. Pole kahtlustki,
et sel õhtul saab Põhjamaade Veneetsia
hüüdnimi veel hoopis uue tähenduse.
Elu kihab Haapsalu armsas puitpitsilise arhitektuuriga vanalinnas, viigi
ääres, rannapromenaadil, ajaloolises
linnuses ja pisikestes õdusates kohvikutes ka festivaliajast väljaspool. Suure
tõenäosusega võib olla linna ära eksinud
juba varem mainitud kõige soojema
merevee otsijaid. Nimelt öeldakse siiski,
et just Haapsalus asuvas Aafrika ja
16
HETK
šokolaadirannaks kutsutavas rannas
on Eesti kõige soojem merevesi. Nime
sai see legendaarne rand kohalike järgi,
kes liigesevalude leevendamiseks end
ravimudaga kokku määrisid.
Mereäärsel promenaadil asub üks
Eesti kaunimaid puitehitisi, Kuursaal.
Jalutuskäigu kaugusel on Astrid Lindgreni teoste illustreerija Ilon Wiklandi
teemakeskus, mida kutsutakse Iloni
Imedemaaks ning kus kõik soovijad saavad raamatutest tuttavate tegelastega
lähemalt tutvust teha. Lisaks põnevatele
tubastele tegevustele – keskusest leiab
näiteks Karlssoni mängutoa ja Bullerby köögi – saab suvisel ajal end hoovi
peal proovile panna täpsusviskamises,
karkudega käimises, kala püüdmises,
näitekunstis ja liivakastimängudes.
Takkaotsa on Läänemaa suurepärane koht rannarootslaste kultuuriga
tutvumiseks. Nende elust ja kirevast
ajaloost ülevaate saamiseks võiks alustada Haapsalus asuvast Rannarootsi
muuseumist. Linna on muuseas nimetatud ka eestirootslaste pealinnaks,
sest peamised rannarootslaste asualad
asusid just selle ümbruses.
Tükike Skandinaaviat
ehk Noarootsi
Edasi tuleks suund võtta Noarootsi, kus
on siiani rannarootslaste pärandina
säilinud rootsi-eestikeelsed kohanimed.
Sai ju piirkonnast 20. sajandi alguses
rannarootslaste keskus – seal asutati
kõik tähtsamad eestirootslaste organisatsioonid.
Spithami sadama paekaldal jalutades on vaat et kohustuslik ehitada
endale kividest õnnetorn. Keha on hea
kinnitada Österby sadamakohvikus või
Dirhami sadamas asuvas kalakohvikus,
kust paistab kätte ka salapärase viikingijumala Odini viimane puhkepaik
Osmussaar. Saart ei pea ainult kaugelt
imetlema, vaid soovijad viiakse Dirhami
sadamast ka ise kohale.
Üks Noarootsi looduslikke vaatamisväärsusi on muidugi ka kogu sealne
puutumatu loodus männimetsade,
järvede ja soodega ning laulva liivaga
rannad. Peraküla, Nõva, Roosta ja Keibu
on armastatud nii surfarite, purjetajate,
kalastajate kui ka niisama puhkajate
ning rahu ja vaikuse nautijate seas. Samuti teatakse rääkida, et just Peraküla
ranna ja Dirhami päikeseloojangud on
maailma ilusaimad.
Kuigi ka Läänemaa elanike toidulaual on nii nagu Pärnumaal olnud alati
kesksel kohal mereannid ja metsasaadused, on tunda tugevaid mõjutusi just
ka rannarootslaste kultuurist. Eraldi
tähelepanu väärib Läänemaale omane
keeduvee meetodil valmistatud rukkileib, mis pidavat muutma leiva maitsekamaks kui muidu ning säilitama selle
kauem värske ja pehmena. Arvatakse,
et leib, mida kutsuti omal ajal sageli ka
rannarahva põrandaleivaks, võis levida
Läänemaale just Rootsist.
Mis siis muud kui kohtumiseni LääneEestis!
Allikad: puhkaeestis.ee,
visithaapsalu.com
