Coop kliendileht - 6.03 - 31.05.2023 - lk. 10 *

Persoon tunnetamise oskuse. „Tantsides peab ju kõik väga kerge ja sujuv välja nägema, liugled, naeratus näol. Minust ei ole näha, kui palju mingi õnnestumine eeltööd on nõudnud või kui väsinud olen. Ma ei virise ega kurda, pean pikad päevad hästi vastu nii teatris, filmis kui ka teles.“ 2018. aastal lõpetas Ingrid lavaka, oli suve ja sügise Eestis ning talvel läks New Yorki. „Jah, eriti polnudki seda võimalust, et saaks siin teatrinäitlejana kohe jalad maha. Mängisin enne Eestist lahkumist vaid suvelavastuses „Praegu pole aeg armastamiseks“. Olin teinud endaga salaja sellise kokkuleppe, et kui saan pärast kooli kohe ühe lavastuse teha, siis annan endale võimaluse New Yorki edasi õppima minna. Kuidagi läkski nii, et see lavastus ennast mulle ilmutas. Usun, et välismaal peab ikka vähemalt korra õppimise või tööga ära käima, et näha maailma laiemalt. Näitlemiskoole ja õppemetoodikaid on väga palju ja erinevaid ning mängu ilu ongi selles, et leida endale need, mis sobivad.“ Sa võid küll mõista, aga alati ei saa õigustada. Kui aga võrrelda, siis missugune on kooliskäimine ja õppimine Eestis ja missugune New Yorgis? „See on ikka päris erinev. Isegi õppeainete väliselt. Mina õppisin New Yorgis Lee Strasberg Theater and Film Institute’is ja olin väga üllatunud, kui õppejõud küsis, kas ta tohib mind puudutada. Teatriõppes oleme siin Eestis väga füüsilised ja seal oli see distantsi hoidmine minu jaoks, kes ma olen lavaka ajal isegi Jüri Naela juhtimisel füüsilist teatrit teinud, üllatav.“ Ameerikas õpiti peamiselt enda alateadvusega tegelemist, minevikust oluliste märkide otsimist ja nende esile toomist. „Arenesin seal koolis palju tänu kokkupuutele üle maailma kokku tulnud andekate inimestega – tõi ju igaüks endaga mingi teema kaasa.“ Ühe päris enda inimese leidis Ingrid sealt ka. „Kohe, kui klassiuksest sisse astusin, teadsin, et selle Argentina näitlejaga jäängi suhtlema.“ Näitlemise ilu ja valu Samamoodi nagu enda inimesed, tunneb Ingrid ära ka enda projektid. „Öeldakse küll, et karjääri alguses peaks kõik vastu võtma, aga mina arvan, et päris kõike ikka ei pea. Mõnikord ei sobi mulle mingi lavastus, mõnikord ei sobi mina lavastajale. Ega ma ju ei tea, miks see äraütlemine tuli, kas otsivad nad teistsugust tüpaaži või on põhjuseks mingi täiesti suvaline asi, näiteks pikkus.“ Muidugi õpetatakse näitlejatele, et seda ei-d, mis mõnikord rollile kandideerides tuleb, ei tasu väga isiklikult võtta, aga kui millestki ihaldatust ilma jääda, on tunne ikka sant. „Eks sa ju proovid neutraalselt reageerida, aga kui tegemist on asjaga, mida oleks 10 HETK