Coop kliendileht - 6.03 - 31.05.2023 - lk. 46 *

Toitumine Veresuhkur – kõigile ja kõigele oluline Kuigi peamiselt räägitakse veresuhkrust seoses ülekaalu või diabeediga, mõjutab see näitaja meid kõiki ja selle stabiilsena hoidmine võiks olla igaühe eesmärk. TEKST: Teele Teder, toitumisnõustaja FOTO: Shutterstock V eresuhkur on veres sisalduv glükoos. Pärast söömist lagunevad seedetraktis meie toidus sisalduvad süsivesikud glükoosiks, viimane aga imendub verre. Seega, pärast sööki veresuhkru tase tõuseb. Veresuhkru taset reguleerivad mitmed hormoonid, mis mõjutavad glükoosi ainevahetust, sealhulgas glükagoon, adrenaliin ja insuliin. Olulisim neist on viimane, sest ta on justkui veresuhkru kaitsemehhanism, aidates veresuhkru taset kontrolli all hoida. Kui see funktsioon on häiritud, areneb välja diabeedieelne seisund ja seejärel diabeet. Aeglane või kiire? See aga ei tähenda, et veresuhkru peale ei peaks üldse mõtlema. Iga toidukord või selle vahele jäämine mõjutab siiski veresuhkrut ja seetõttu ka meie olemist. Veresuhkur on otseselt seotud meie isudega, ka sellega, kui energiliselt me ennast tunneme, ja isegi keskendumisvõimega. Veresuhkrut mõjutavad toidud, mida me sööme, peamiselt süsivesikud. Toiduga saadavad süsivesikud võib jagada kiiresti vabanevateks ehk kiireteks ja aeglaselt vabanevateks ehk aeglasteks süsivesikuteks – vastavalt sellele, kui kiiresti need organismis imenduvad. Esimeste hulka kuuluvad näiteks suhkur ja enamik rafineeritud toiduaineid (näiteks valgest jahust tooted), milles praktiliselt puuduvad seedimise ja ainevahetuse toimimiseks vajalikud muud toitained – kiudained, mitmesugused fütotoitained, vitamiinid, mineraalid. Kiirete süsivesikute tarbimisel tõuseb ka veresuhkru tase kiiresti. Teises grupis aga on terviklikud toiduained, nagu täisteraviljatooted, köögivili ja kiudainerikkad puuviljad. 46 HETK Nende tarbimisel tõuseb veresuhkru tase aeglasemalt ja vähem. Kiired süsivesikud annavad äkilise energiapuhangu, millele järgneb järsk energialangus, aeglased aga tagavad stabiilsema ja püsivama energiavoo. Seega peaksime oma igapäevamenüüs hoidma just aeglaseid, veresuhkrusõbralikke süsivesikuid. Veresuhkru mäng Veresuhkru stabiilsus on energiapuuduse seisukohast oluline näitaja. Kui veresuhkru tase tõuseb liiga kiiresti, järgneb sellele ka sama kiire langus, mis tekitab väsimust ja nõrkustunnet. Seepärast ongi eriti oluline süüa aeglaselt imenduvaid süsivesikuid ja panna toidus rõhku kiudainete sisaldusele – ka need aitavad veresuhkrut stabiliseerida. Veresuhkrut aitab stabiliseerida ka viis toidukorda päevas ehk kaks (vajadusel kolm) vahepala lisaks põhitoidukordadele. Kui toidukordade vahele jääb pikem kui kolmetunnine paus, võib see viia veresuhkru taseme liiga suure languseni. See muudab meid väsinuks ja sageli rikub tuju ära, samal ajal tekitab see tohutu söögiisu ning peamiselt just kiirete süsivesikute järele, sest need imenduvad kiiresti ja aitavad veresuhkru taseme taas ülespoole tuua. Kuid kiired süsivesikud pole tervislikud. Need tõstavad kiiresti veresuhkru taset, kuid sellele järgneb ka sama järsk langus. Selline veresuhkru kõikumine väljendub uue isuna ehk teisisõnu, maiustusi ja rämpstoitu süües tekib nõiaring. Kui oled näiteks söönud ära mõned küpsised, siis natukese aja pärast tahad veel midagi sarnast. Normaalne veresuhkru tase on oluline ka ajule. Kui see on liiga madal, siis meil on raskusi keskendumise ja asjade ära tegemisega. Samuti võivad tekkida raskused mäluga. Seepärast öeldaksegi, et lastele on hommikusöök enne kooli eriti oluline. Mitmed uuringud kinnitavad, et nende õpilaste hinded on paremad, kes hommikuti söövad. Kui aga tahta oma lapsele veelgi sujuvamat kooliskäimist, siis võiks hommikuti moosi ja saia (ehk kiirete süsivesikute) asemel pakkuda näiteks täisteraputru (aeglaselt imenduvad süsivesikud). Veresuhkru tasakaalutus on ka paljude krooniliste terviseprobleemide vallandumise kaasfaktor. Olgu jutt südame-veresoonkonnahaigustest, hormonaalsetest probleemidest (näiteks polütsüstilised munasarjad, hirsutism, impotentsus, madal testosterooni tase), luude hõrenemisest, suurenenud vähiriskist, autoimmuunhaigustest või ajuga seotud neurodegeneratiivsetest tõbedest. Mitte ilmaasjata ei nimetata Alzheimeri tõbe III tüübi diabeediks. Märgid veresuhkru liigsest kõikumisest • • • • • • • • • • Väsimus pärast söögikordi Üldine väsimus Pidev näljatunne Magusaisu, mis ei vaibu ka maiustades Kohustuslik maiustamine pärast söögikordi Keskkoha ümbermõõt suurem kui puusade ümbermõõt Pidev urineerimisvajadus Suurenenud isu ja janu Võimetus kaotada kaalu Ringiliikuvad valuaistingud kehas