Coop kliendileht - 6.03 - 31.05.2023 - lk. 15 *

Kohalik elu kultuuridest. Piiriala staatus on andnud võimaluse säilitada oma keel, elustiil, toit ja rahvarõivad. Just seetõttu on siin kujunenud üks omamoodi rahvakild, kes pole ei see ega too, ehk teisisõnu – setod. Setode rikkalik kultuur ja kombed Seto kultuur on aastatuhandete vältel olnud suuline kultuur, mille põhiväärtused anti edasi lauldes. Setosid tuntaksegi eelkõige nende erilise laulutraditsiooni – seto leelo – poolest, mis on enam kui tuhat aastat vana. Seda iseloomustab kindel reeglistik, kus samas hinnatakse ka improvisatsiooni. Samuti on setode puhul tegu tantsurahvaga: peaaegu igas külas on mõni tsura ehk noormees, kes peo pilliga – tavaliselt karmoškaga – käima tõmbab. Seto tantsud on hoogsad ja emotsionaalsed, nagu setod isegi. Kiriklikke pühi pidades järgivad setod n-ö vana kalendrit. Enamikku tähtpäevi peetakse eestlastest 13 päeva hiljem. Õigeusklikel setodel on umbes 60 kirikupüha, lisaks sellele muud suurüritused. Mitmeid pühi peetakse paralleelselt ka Eesti kalendri järgi. Setode aastaring algab jaanuari keskpaigast. 14. jaanuaril tervitavad setod üksteist sellise sooviga: hääd vanna vahtsõt aastakka (head vana uut aastat). Setomaal kasutatav ja tänini au sees olev riietus paistab eestlastele kaugelt silma. Rõivaid kantakse uhkusega igal suuremal pidupäeval, samuti arvukatel esinemistel. Seto rahvarõiva põhivärvid on valge ja punane. Punane on eluvärv, mis kaitseb kurja ja haiguste eest. Seto rahvarõivad valmistatakse algusest lõpuni käsitööna, mistõttu on need eriti väärtuslikud ja muidugi ka kallid. Seto naise rahvarõiva eriline osa on uhke hõbeehtekomplekt. Öeldakse, et seto naist on enne kuulda kui näha, sest kõlisevad hõbeehted teevad üsna kõlavat häält. Omanäoline on ka ka Seto taluarhitektuur, mida iseloomustavad eelkõige kompaktsus ja korrapärasus, samuti lihtsus ja funktsionaalsus. Kõige enam eristub Seto talu kindla ja suletud põhiplaani poolest – hooned paiknevad kindlal viisil ümber moro ehk õue. Selliseid talusid nimetatakse kindlustaludeks. Setomaal kohtuvad vana ja uus: pühaserätti võib näha tihtipeale kaasaegse naise põlvedel, kes tunneb selles ära punase lõnga maagilise jõu. Seto kombed, kultuur ja tavad peegelduvad kaasaegse Eesti kultuuris ja disainis rohkem, kui arvata võiks. Sõitke ja vaadake piirkonna väekaid paiku, jalutage kaasikutes, käige uhketel pidudel ning olge igal sammul valmis ootamatuks äratundmisrõõmuks. Silmailust ja eneseharimisest aktiivse tegevuseni Oma väikest pindala arvestades on Setomaa loodus vägagi mitmekesine. Luhamaa ja Meremäe vaheline mägine maastik, eriti Luhamaa nulgas Tserebi küla kandis, mis sobib hästi rattamatka sihtkohaks. Palju võimalusi pakub Piusa jõgi, Setomaa Emajõgi: veerohkel ajal saab jõel veematku teha, veevaesel ajal aga matkata jõeäärsetel matkaradadel. Setomaa suurim kaitseala ehk Mustoja maastikukaitseala pakub oma erinevate matkaradadega samuti arvukalt võimalusi looduses liikumiseks. Värska kandis on hulganisti tähistatud terviseradu, mis talvel muutuvad valgustatud suusara- HETK 15