Igaks süsteks uus nõel!
Tänapäevases diabeediravis on tähtis roll süstitavatel ravimvormidel.
Nende käsitlemine võib tunduda esialgu keerulisena, eriti kui võrrel-
da tavalise tableti manustamisega. Aeg-ajalt tekib patsientidel prob-
leeme süstitavate diabeediravimite manustamisega. Käesolev artik-
kel ongi ajendatud soovist pakkuda patsiendile mõningaid lihtsaid
näpunäiteid, mida tõrkuva süstevahendi juures võiks tähele panna.
S
üstitavate diabeediravimite pa-
kendi infolehtedes on samm-sam-
mult kirjeldatud ja piltidel illust-
reeritud, kuidas süstevahendeid
kasutada: kuidas neid süstimi-
seks ette valmistada, kontrollida insuliini
väljavoolu, valida annus, süstida ja mida
teha pärast süstimist. Infolehtedes on ka
rõhutatud, et igaks süsteks tuleb kasutada
uut nõela. Paraku paljud patsiendid seda ei
tee. Nõela korduv kasutamine ongi enamasti
peapõhjus, miks süstevahend tõrkuma
hakkab ja enam ravimit süstida ei lase.
Mis võib juhtuda, kui patsient jätab süstete
vahel nõela pen-süstli otsa ja kasutab
ühekordset nõela korduvalt?
Nõel läheb umbe. Kaasaegsed ühe-
kordsed nõelad on väga peenikesed ja
nende valendik väga väike. Ravim võib
nõelas kristalliseeruda ja selle ummis-
tada. Kui ummistunud nõelaga siiski
jõudu rakendades süstida üritatakse,
võib süstevahendi sootuks lõhkuda.
Temperatuuri muutused põhjustavad
lahuse lekkimist ja õhu pääsemist
kolbampulli. Soojas keskkonnas (nt
taskus) lahus kolbampullis paisub ja
imbub nõelast välja. Külmas kesk-
konnas tõmbub aga lahus kokku ja
sellega seoses tõmmatakse läbi nõela
kolbampulli õhku.
Õhk kolbampullis. Kui kolbampulli
pääsenud õhku enne süstimist ei eemal-
data, muutub annustamine ebatäpseks,
mis võib põhjustada kõrgemaid vere-
suhkruväärtusi.
●
Süstimine muutub valulikuks. Iga
süstimisega kaotab nõel oma teravust
ja seetõttu põhjustatakse nahale ja
nahaaluskoele põhjendamatut traumat.
Nüri nõelaga süstides kaasneb suu-
rem lipodüstroofia tekkimise ning
võimalik infektsioonioht.
Mida teha, kui süstevahend ei tööta?
Esimese sammuna tuleb süstevahendilt
eemaldada nõel ja korralikult otsa kee-
rata uus nõel. Enamasti hakkab kohe uue
nõela otsast ravimit välja imbuma, kuna
eelnevalt asjatult süstenuppu vajutades
on tekkinud kolbampulli rõhk. Sellest
annab märku punnis kummimembraan
kolbampulli otsas (pilt 1).
Erinevate tootjate nõelte ehituslikud ise-
ärasused võivad samuti põhjustada prob-
leeme - näiteks ei ulatu nõela tagumine
ots kummimembraanist läbi. Kahtluse
korral võib proovida teise tootja nõela
ja keerata nõela keere alati lõpuni kinni.
Kui nõela vahetamine ei aita ja süstevahend
tööle ei hakka, veenduge, et teie süste-
vahendis on ikka piisavalt ravimit. Kui
kummikolb kolbampulli sees on jõudnud
süstevahendi nõelapoolsesse otsa, siis on
süstevahend tühi (vt pilt 2). Sellisel juhul
ei saa ka annuse valimiseks süstenuppu
keerata.
Millist nõela kasutada?
Pilt 1
Süstitavaid diabeediravimeid manusta-
takse nahaalusi 4-8 mm pikkuste nõeltega.
4 mm nõelad sobivad kasutamiseks igas
vanuses ja igasuguse kehamassiindeksiga
patsientidele. 4 mm nõel välistab ravimi
süstimise nahaalusesse lihaskoesse. Süstida
võib 90 kraadise nurga all ilma nahavolti
võtmata. Pikemad nõelad (6-8mm) sobivad
vaid täiskasvanutele ja eeldavad süstimist
45 kraadise nurga all nahavolti.
Lisaks nõela pikkusele on nõelad ka erineva
läbimõõduga. Seda peegeldab nõela nimes
olev number. Näiteks 32G. G (gauge) näitab
surve tugevust, mis on vajalik, et ravim
suruda läbi nõela valendiku. Seega mida
suurem on see number, seda peenem on
enamasti nõel. Peenemad nõelad on vähem
valulikud, kuid mõned neist võivad ka
seetõttu kergesti painduda või murduda.
Süste valulikkust mõjutab ka nõela teraviku
ehitus, poleeritus ja silikoonkate. Seetõttu
võivad inimesed eelistada erineva pikkuse,
jämeduse või siis kindla tootja nõelu.
Maris Aas
Ravimite registreerimise,
kvaliteedi ja ravimiohutuse juht
Novo Nordisk A/S Eesti filiaal
Pilt 2
Telli ka benu.ee>
