LIIKUMINE Kui aga on tekkinud vaevused ning probleem ei lee- vene paari nädala jooksul, tuleks kindlasti pöörduda spetsialisti poole. ,,Kindlasti vajavad uurimist ja ravi jalalabavalu, kui see kestab üle kahe nädala, kuigi ja- lanoud on vahetatud sobivate vastu. Samuti konnasil mad ja sissekasvanud küüned, kui ise hakkama ei saa. Lisaks kui küünevallid on valulikud ja põletikulised, võib mureks olla küünevallipõletik või küüneseen. Samuti juhul, kui igapäevast liikumist segab päkkade tundlikkus või valu, valusad või tundlikud on kannad, eriti hommikuti. Kindlasti juhul, kui muutunud on var- vaste asend, suur varvas on jäigastunud või jalg astub viltu. Sellest saab aimu lihtsalt, märgates, et jalatsitel kulub pidevalt sise- või väliskülg. Samuti tuleks spet- sialisti poole pöörduda jalgade paistetuse korral." Jalgade tervis annab tihti aimu üldtervisest Ka mõningate krooniliste haiguste korral võivad tek- kida jalaprobleemid. Nendeks on näiteks diabeet, reuma, alajäsemete vereringehäired, närvisüsteemi kahjustused, aneemia ja neeruhaigused. ,Olenevalt põhihaigusest võivad tekkida tursed, krambid, valu ja mõnel juhul haavandid. Siin on tähtis põhihaiguse ravi, ilma milleta ei kao ka jalavaevused," lisab jalara- viõde nismis toimuvate muutustega. Nende hulka kuuluvad muu hulgas naha kuivamine, alajäsemete vereringe ja lihaste nõrgenemine, liigeste kulumine ja jäigas- tumine. ,Vananedes hakkavad jalakonstruktsioonid nõrgenema. Ligamendid ja kõõlused venivad aasta- tepikkuse koormuse ja võimaliku ülekaalu tõttu väl- ja. Jalavõlvid madalduvad ja jalalaba läheb pikemaks ja laiemaks. Jalg muutub suuremaks. Võivad tekkida käsnad, konnasilmad, küüneprobleemid, mis kõik põhjustavad valu ja takistavad käimist," loetleb Tiina Mitt Turset, krampe ja valu põhjustab ka jalgade veenide alatalitlus. Veenilaiendite põhjuseks on veeni sisekes- ta kahjustus ja/vöi veeniklappide kahjustus. Paistetus võib olla alajäsemete veenide alatalitluse esimene sümptom. Öige ja varakult profülaktilise alustatud raviga saab veenilaiendite sümptomeid kontrolli all hoida, kuigi haigust ennast pole võimalik välja ravida. Iga inimene saab tema sõnul jalanõude valikuga mõ- jutada jalalaba asendit ja tegevust. ,,Sageli kantakse sõltumata jalatüübist liga väikeseid jalanõusid, mis põhjustavad omakorda varvaste ja päka väärasendeid ning annavad tunda valu ja nahakahjustuste näol," tõ- deb jalaraviõde. Ta lisab, et noored kipuvad käima nii suvel kui ka talvel tossudega, mille paelad on osaliselt lahti. See soodustab aga kandluu vale koormuse te- ket, põhjustades viltuastumist. ,Tähelepanu peab pöörama alajäseme paistetuse ennetamisele. Tuleb vältida jalg üle põlve istumist, et vere tagasivool veenides ei oleks takistatud. Peab kandma ka häid jalatseid, et sääremarjalihased toi- miksid kõndides lihaspumbana. Soovitatavad ei ole ka kubemest pigistavad riided, tervislik on ka igapäe- vane reibas kõnd. Liikumine tugevdab säärelihaseid, mis tõhustavad veenivere voolu, kandadele-päkkade- le tõusmine aktiviseerib aga säärelihaseid. Samuti on soovituslik kanda tugisukki Liigesreumaga võivad kaasneda jalalaba väärasendid. Reumahaige liikumisvõime säilitamisel on peamine ja- latsite valik, jalaortooside kasutamine ja jalaproblee- mide enesehooldus. Vanuse kasvades sageneb aga jalaarterite atero- skleroosi oht. ,,Kuna lihased vajavad liikudes hapnik- ku, peab ka vereringe liikumisel tõhusamalt töötama. Kui arterid on ahenenud, ei tule hapnikurikast verd kõnnil piisavalt sääremarjadesse juurde. Kõndimisel on tunda sääremarjades valu, mis sunnib seisatama. Hetke pärast valu möödub ja võib jälle edasi kõndida," on jalaraviõe sõnul vanemas eas oluline jalgade eest hoolitseda. Jalaraviõde paneb kõigile veel kord südamele, et ja- lap mure iseenesest mööduks. Kindlasti tasub pöörduda spetsialisti poole ja saada võimalikult kiiresti vajalikku abi. ilmnedes ei tasu jääda ootama, et Ealised muutused ei kuulu küll haiguste alla, aga nei- le peab järjepidevalt tähelepanu pöörama. Vanusega kaasnevad jalaprobleemid on osaliselt seotud orga- 31